1. Alumiinium on maakoores kõige rikkalikum metalliline element
Alumiinium on maapõues hapniku ja räni järel kolmandal kohal ning ka maakoores kõige enam metalliline element, moodustades 8,23% maakoore kogumassist. Alumiiniumi leidub tavaliselt liitvormis (alumosilikaadid ja alumiiniumoksiidid) boksiidis, mis on alumiiniumi tootmise peamine tooraine, mida toodetakse maailmas umbes 57 miljonit tonni aastas.
2. Kõige rikkamate boksiidivarudega riigid
Kõige rikkamate boksiidivarudega riik on Aafrika riik Guinea, mille varud ulatuvad koguni 7,4 miljardi tonnini, moodustades umbes veerandi maailma koguvarudest. Talle järgnevad tihedalt Vietnam, Austraalia ja Brasiilia, mille varu on vastavalt 5,8 miljardit, 3,5 miljardit tonni ja 2,7 miljardit tonni. Guinea ei ole rikas mitte ainult boksiidivarude poolest, vaid selle boksiiditoodang on ka üks maailma suurimaid, ulatudes 2023. aastal 97 miljoni tonnini.
3. Alumiinium oli vanasti kallim kui kuld
19. sajandil oli alumiinium kullast kallim. 1852. aastal oli alumiiniumi kilogrammi hind koguni 1200 USA dollarit, kulla kilogrammi hind aga vaid 600 USA dollarit. Kuna alumiiniumi kaevandamise protsess oli väga keeruline ja kulukas, peeti alumiiniumi sel ajal väärismetalliks. Näiteks Napoleon III, tollane Prantsusmaa kuningas, valmistas bankettidel VIPidele alumiiniumist lauanõusid, tavalised külalised aga kasutasid kuldnõusid.
4. Elektrolüüsimeetod vähendab alumiiniumi tootmiskulusid.
Alumiinium on kullast kallim 1886. aastal on olukord radikaalselt muutunud, siis leiutaja Charles Martin Hall ja Paul Eyre vastavalt USA-s ja Prantsusmaal töötasid iseseisvalt välja alumiiniumi elektrolüüsimeetodi, vähendades oluliselt alumiiniumi tootmise kulusid. 20. sajandi alguseks oli alumiiniumi hind järsult langenud, muutes selle tavaliseks ja taskukohaseks metalliks.
Elektrolüütiline alumiiniumi tootmine põhineb elektrivoolu kasutamisel krüoliidis lahustunud alumiiniumoksiidi (Na₃AlF₆) elektrolüüsimiseks kõrgel temperatuuril (950 kuni 980 kraadi), et saada puhast alumiiniumi ja süsinikdioksiidi. Ühe tonni alumiiniumi tootmiseks kulub umbes 13,000 kuni 15,000 kWh elektrit.
5. Alumiinium ei roosteta kunagi
Kui alumiinium puutub kokku õhuga, reageerib see kiiresti hapnikuga, moodustades õhukese alumiiniumoksiidi (Al2O3) kihi. See alumiiniumoksiidkile on vaid mõne nanomeetri paksune, kuid selle kõvadus on lähedane teemandi kõvadusele, kaitstes selle all olevat metalli tõhusalt edasise korrosiooni eest. Teisisõnu, alumiiniumi oksüdatsiooniprotsess takistab tegelikult edasisi reaktsioone. Tänu sellele omadusele kasutatakse alumiiniumi laialdaselt ehituses, lennunduses ja merenduses, kuna see suudab karmides keskkondades stabiilsena püsida.
6. Alumiinium on hästi peegeldav metall
Riikliku standardite ja tehnoloogia instituudi (NIST) andmetel on alumiiniumpinnad tõhusad nähtava valguse, infrapunavalguse ja elektromagnetlainete peegeldamisel. Alumiiniumi peegeldusvõime võib erinevates tingimustes olla vahemikus 80% kuni 95% ja puhta alumiiniumi peegeldusvõime võib olla väga poleeritud olekus 87%. Alumiiniumi kõrge peegeldusvõime muudab selle optilistes süsteemides, näiteks teleskoopide ja mikroskoopide peeglites, sageli kasutatavaks materjaliks.
7. Alumiiniumi kasutatakse peamiselt sulamite kujul
Kuigi puhtal alumiiniumil on suurepärane elektri- ja soojusjuhtivus, on selle mehaaniline tugevus madal. Ja segades seda teiste metallidega, nagu vask, magneesium, räni ja tsink, võivad alumiiniumisulamid oluliselt parandada tugevust ja korrosioonikindlust. Näiteks 2024 alumiiniumisulam, mis sisaldab 4,5% vaske, on üle 50% tugevam kui puhas alumiinium. Ameerika Alumiiniumiühingu andmetel moodustavad alumiiniumisulamid enam kui 85% ülemaailmsest alumiiniumitarbimisest.
8. Lennukite valmistamisel kasutatav põhimaterjal on alumiiniumisulamid
Alumiiniumsulameid kasutatakse kosmosetööstuses laialdaselt nende kerge kaalu, suure tugevuse ja korrosioonikindluse tõttu. MDPI uuringute kohaselt moodustavad alumiiniumsulamid enam kui 80% kaasaegsete kommertslennukite konstruktsioonimassist. Kaks kõige sagedamini kasutatavat tüüpi on 2024 alumiiniumisulam ja 7075 alumiiniumisulam. 2024 alumiiniumsulam sisaldab 4,5% vaske ning sellel on suurepärane väsimustugevus ja pragunemiskindlus ning seda kasutatakse tavaliselt lennukitiiva ja kere konstruktsioonides. Kui alumiiniumsulam 7075 sisaldab 5,6% tsinki ja 2,5% magneesiumit, siis selle kõrge tugevus ja korrosioonikindlus muudavad selle ideaalseks materjaliks lennukiraamide ja teliku jaoks.
9. Alumiiniumipulbrit kasutatakse laialdaselt lõhkeainetes ja ilutulestikes.
Seda seetõttu, et alumiiniumipulber võib plahvatuse ja põlemise mõju märkimisväärselt parandada. Ilutulestiku puhul segatakse alumiiniumipulber oksüdeerivate ainetega, nagu kaaliumkloraat, et moodustada välkpulber – segu, mis tekitab intensiivse valguse ja heli 2 millisekundi jooksul. Ja lõhkeainetes võib alumiiniumipulbri lisamine tõsta plahvatuse temperatuuri ja lööklaine tugevust. Uuringute kohaselt võib alumiiniumipulbri lisamine suurendada lõhkeainete lõhkemiskiirust rohkem kui 20%.
10. Ligi 75% kõigist inimeste toodetud alumiiniumist on endiselt kasutusel.
Alates alumiiniumi esmatootmisest 1888. aastal on maailmas toodetud üle 160 miljoni tonni esmast alumiiniumi. Rahvusvahelise Alumiiniumiassotsiatsiooni andmetel on sellest veel kasutusel umbes 120 miljonit tonni (74,5 protsenti). Paljudel tööstusturgudel, nagu autotööstus ja ehitus, ületab alumiiniumi ringlussevõtu määr 90%. Igal aastal võetakse maailmas ringlusse üle 30 miljoni tonni alumiiniumijäätmeid, mis tagab, et alumiinium on üks planeedi kõige enam taaskasutatavaid materjale.
